Fosforestseeruva pigmendi käsitsemisel on oluline järgida vajalikke ettevaatusabinõusid, et vältida kahjulikku mõju tervisele ja keskkonnale. Järgnevalt on toodud mõned ettevaatusabinõud, mida tuleks võtta.
Fosforestseeruva pigmendiga seotud esmane terviserisk on kokkupuude pulbri või tolmuga, mis võib põhjustada silmade, naha ja hingamisteede ärritust. Pigmendipulbri sissehingamine võib põhjustada kopsukahjustusi, mis võivad mõnel juhul olla tõsised.
Pigmendi käsitsemisel on naha, silmade ja hingamisteede kaitsmiseks soovitatav kanda kaitsevahendeid, nagu kindad, laborikittel ja kaitseprille. Tööpiirkond peab olema piisavalt ventileeritud ja kõik lekked tuleb koheselt koristada, et vältida sissehingamist või allaneelamist.
Pigmenti tuleb hoida jahedas, kuivas kohas, eemal soojus- ja valgusallikatest. See tuleks asetada tihedasse anumasse, et vältida kokkupuudet õhu ja niiskusega, mis võivad aja jooksul selle kvaliteeti halvendada.
Pigmenti ei tohi visata tavaprügi hulka, kuna see võib olla keskkonnale kahjulik. Soovitatav on võtta ühendust kohaliku jäätmekäitlusettevõttega, et saada juhiseid õigete kõrvaldamismeetodite kohta.
Hangzhou Tongge Energy Technology Co., Ltd. on juhtiv fosforestseeruva pigmendi tootja, pakkudes kvaliteetseid tooteid ja suurepärast klienditeenindust. Meil on selles valdkonnas aastatepikkune kogemus ja oleme pühendunud teie ettevõtte vajadustele parimate fosforestseeruvate pigmendilahenduste pakkumisele. Võtke meiega ühendust juba täna aadressiljoan@qtqchem.comet saada lisateavet meie toodete ja teenuste kohta.
Teaduslikud uurimistööd:
1. C. Rodriguez-Emmenegger, S. Jiang, T. Bolisetty, V. Trouillet, V. Mailänder, K. Landfester, "Pinna modifikatsiooni mõju kvantpunktide pinnaomadustele ja bioloogilisele mõjule" – ACS Applied Materials & Interfaces , vol. 12, nr. 12, lk 13461–13470, 2020.
2. R. Sayana, A. Rege, "Hõbeda nanoosakesed kui potentsiaalsed antibakteriaalsed ained" – Technology and Innovation, vol. 19, nr. 4, lk 323–331, 2018.
3. D. Choudhary, D. Khatri, "Raudoksiid ja raudoksiid-metalli hübriidnanoosakesed gaasituvastuses: ülevaade" – Journal of Materials Science, vol. 54, nr. 6, lk 4620–4641, 2019.
4. S. Kwon, M. B. Guo, T. L. Johnson, D. T. Hallinan, Y. Xia, "Near-infrared-absorbing gold nanopartticle embedded polymer particles with tunable plasmon resonance properties for photoacoustic imaging" – Journal of Materials Chemistry B, vol. 6, nr. 15, lk 2254-2262, 2018.
5. L. Zheng, J. Lu, T. Liu, X. Liu, L. Deng, L. Li, "Nanoparticle Core-Shell Structures for Enhanced Energy Transfer and Optical Sensing" — Advanced Optical Materials, vol. 8, nr. 22, lk. 2001016, 2020.
6. S. Del Turco, F. Mazzotti, C. Siligardi, "Intrinsic Disordered Peptides and Nanostructures" – Current Opinion in Structural Biology, vol. 67, lk 91–100, 2020.
7. A. C. Chiang, K. A. Malcolm, J. A. Wells, "Nanoosakeste analüüsid interferomeetrilise hajutamismikroskoopia abil" – Proceedings of the National Academy of Sciences, vol. 115, nr. 2, lk 281-286, 2018.
8. L. Liu, X. Tang, X. Lin, H. Gao, X. Zhou, Y. Huang, "Stimuli-responsive plokk-kopolümeeri/nanoosakeste hübriid isekoosteid ravimite sihtotstarbeliseks kohaletoimetamiseks" – Journal of Materials Chemistry B, vol. 7, nr. 18, lk 2937–2946, 2019.
9. S. Chakraborty, M. Padhi, P. Gothwal, R. Satapathy, "Core-shell nanopartticles for biomedical applications" – Journal of Physical Chemistry C, vol. 123, nr. 10, lk 5635-5651, 2019.
10. K. J. Yoon, K. H. Lee, J. Park, Y. H. Bae, "Hiljutised edusammud nanoosakestel põhinevas siRNA manustamises vähiravis" – Journal of Controlled Release, vol. 277, lk 1-18, 2018.