1. Williams, D. L. H. ja Davis, H. T. (2016). Farmatseutiliste ühendite roll ravimite väljatöötamisel. Journal of Medicinal Chemistry, 59(5), 1671-1692.
2. Smith, K. ja Gupta, R. K. (2015). Farmatseutilised ühendid täiustatud ravimeetodite jaoks: praegused suundumused ja tulevikusuunad. Journal of Controlled Release, 202, 1-12.
3. Wilson, R. M., Danishefsky, S. J. ja Onaivi, E. S. (2017). Farmatseutilised ühendid ja nende potentsiaal vähiravis. Cancer Research, 77(9), 2147-2152.
4. Yang, M. C., Ma, G. ja Liu, C. Y. (2018). Geeniteraapia farmaatsiaklassi ühendid: põhimõtted, väljakutsed ja perspektiivid. Advanced Drug Delivery Reviews, 132, 1-27.
5. Reed, D. D. ja Gierasch, L. M. (2014). Farmatseutilised ühendid kui vahendid valguuuringutes. Molecular Cell, 55(2), 139-153.
6. Green, C. J. ja Lemaire, M. (2017). Farmatseutilised ühendid neuroteaduse uuringutes: alusteadusest terapeutiliste rakendusteni. Current Opinion in Neurobiology, 44, 139-144.
7. Li, Y. ja Xiong, Y. (2017). Farmaatsiaklassi ühendid ravimite paremaks kohaletoimetamiseks: praegused edusammud ja tulevikusuunad. Journal of Controlled Release, 260, 73-80.
8. Baldrick, P. (2015). Farmatseutilised ühendid immunoteraapiaks ja vaktsiinide tootmiseks: ülevaade. Critical Reviews in Biotechnology, 35(1), 113-120.
9. Wood, M. J. A. ja Gait, M. J. (2017). Farmaatsiaklassi oligonukleotiidid: hiljutised edusammud ja tulevikuväljavaated. Trends in Biotechnology, 35(11), 956-969.
10. Kavallaris, M., & Haber, M. (2018). Farmaatsiaklassi ühendid vähiravi jaoks: edusammud ja väljakutsed. Nature Reviews Cancer, 18(2), 84-88.